matkad hinnakiri soovitus soomaa pildid ja jutud tellimine/kontakt
soomaa
Jõed
Pärnu jõgi
Navesti jõgi
Halliste jõgi
Raudna jõgi
Reiu jõgi
Kalamehe eri :)
Soomaa
 
saada sõbrale
avalehele
Kalamehe eri :)

Pärnu jõgi
Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Kirjanduse andmeid kalastiku koosseisu kohta on suhteliselt rohkesti. Teada on kokku 30 kalaliigi (lõhi, forell, vikerforell, siig, meritint, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas vimb, koger, karpkala, trulling, luts, ogalik, luukarits, koha, ahven, kiisk, madunõel) ja kahe sõõrsuuliigi (merisutt, jõesilm) leidumise kohta. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. 3 m kõrgusele Sindi paisule 1975.-1979 ehitatud kalatreppi koelmutele tõusuks suudavad kasutada kalaliigid erisugusel määral. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhi, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk.
Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi.
Jõevähk.
1989. ja 1996. a. üheski uurimislõigus jõevähki ei kohatud.

Navesti jõgi
Ihtüoloogilisi püüke tehti Navesti jõel 1989. a. ja 1996. a. kokku 11 lõigus. Uuringutega tehti kindlaks sõõrsuu ojasilmu ja järgmise 18 kalaliigi elunemine jões: jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, rünt, viidikas, tippviidikas, latikas, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, kiisk, võldas.
Jõe piires varieerus kalastiku koosseis ja kalade hulk oluliselt. Ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas oli kalastik valdavalt liigivaene või mõõdukalt mitmekesine (4-7 liiki) ning kalade arvukus enamasti väike või keskmine. Keskjooksu alumises osas ja alamjooksul oli kalastik mitmekesine (10-13 liiki) ja jõgi peaaegu kõikjal kalarikas.
Navesti küla lõigus oli 1996. a. suvel seitse liiki: arvukalt särge, üle keskmise hulga viidikat, keskmisel hulgal tippviidikat, alla keskmise hulga haugi ja lepamaimu ning vähe turba ja säinast. Jälevere lõigus oli 1989. a. suvel kalastik liigirikas (12 liiki) ja kalu rohkesti. Väga arvukalt oli lepamaimu, arvukalt särge ja rünti, üle keskmise hulga turba, keskmisel hulgal viidikat, trullingut ja völdast ning vähe haugi, ahvenat, tippvüdikat ja hinku. Vihiküla lõigus oli kalastik koosseisult kõige mitmekesisem (13 liiki) ja jõgi nii 1989. kui ka 1996. a. suvel väga kalarohke. Väga arvukalt leidus lepamaimu, arvukalt särge, trullingut, turba, tippviidikat, rünti, võldast, üle keskmise hulga viidikat ja haugi ning vähe teibi, lutsu ja ahvenat. 1996. a. oli Vihiküla lõigu püügis ka jõeforell. keda Navesti jõest varem pole leitud. Tegemist oli 0+ vanusrühma isenditega, mis tõendab jõeforelli sigimist kohapeal. Leetva lõigus 1989. a. suvel registreeritud kümnest liigist oli lepamaimu arvukus kõrge, särje arvukus üle keskmise, turva, ahvena, viidika, tippviidika, kiisa ja ründi arvukus keskmine ning haugi ja latika arvukus väike. Aesoo lõigus tehti 1989. ja 1996. a. uuringutega kindlaks 11 kalaliiki. Arvukalt leidus särge, viidikat ja tippviidikat; keskmisel hulgal turba, lepamaimu, rünti ja võldast ning vähe haugi, teibi, ahvenat ja trullingut.
Alamjooksul Tohera lõigus saadi 1989, ja 1996. a. püükides samuti 11 liiki kalu: arvukalt särge, üle keskmise hulga turba, keskmisel hulgal lepamaimu, viidikat, tippviidikat, trullingut ja võldast, alla keskmise arvu haugi ja ahvenat ning vähe säinast ja hinku.
Kalastiku praeguse koosseisu järgi on Navesti jõgi ülemjooksul särje-lutsu, ning kesk- ja alamjooksul särje-turva-haugi jõgi.
Jõevähk.
1996. a leiti jõevähki ainult ülemjooksul Loopre lõigus.

Halliste jõgi
Ihtüoloogilistel püükidel jõe kuues lõigus tehti kindlaks ojasilmu ja järgmise 15 kalaliigi elunemine: haug, särg, teib, turb, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, trulling, luts, ahven, kiisk, võldas. Üsna suur oli karpkalalaste liikide arv - üheksa. Ainus jões üldlevinud liik särg oli enamasti ka kõige arvukam. Neljas jõelõigus leiti haugi, turba, lepamaimu ja viidikat ning kolmes lõigus tippviidikat, rünti, trullingut, ahvenat ja võldast.
Ülemjooksul Karksi paisjärvest alamal oli kalastik liigivaene. Leiti ainult kahte liiki: arvukalt särge ja vähe linaskit. Vana-Kariste lõigus oli kalu üle keskmise hulga ja leidus seitse liiki: väga arvukalt särge, arvukalt ahvenat, üle keskmise arvukuse rünti, keskmisel hulgal lepamaimu ning vähe turba, lutsu ja kiiska. 
Keskjooksul Kanaküla lõigus registreeritud kaheksast liigist oli trullingu arvukus väga suur, võldase ja lepamaimu oma suur ning haugi, särje, viidika, tippviidika ja ahvena arvukus keskmine. Kõige mitmekesisem (10 liiki) ja isendirohkem oli kalastik Reinse ja Tipu lõigus. Kiirevoolulises Reinse (Vardja kose) lõigus oli lepamaim samuti väga arvukas; arvukalt leidus särge, üle keskmise hulga tippviidikat ja võldast, keskmisel hulgal rünti, alla keskmisel hulgal teibi, turba, viidikat ja trullingut ning vähe haugi. Tipu lõigus oli arvukalt särge, viidikat ja tippviidikat, keskmisel hulgal lepamaimu ja võldast, alla keskmise hulga rünti ja trullingut ning vähe haugi, turba ja lutsu. Alamjooksul Riisa lõigus oli kalastik vähem mitmekesine (6 liiki) ja kalu alla keskmise hulga. Üle keskmise arvukuse leidus särge, keskmise hulga haugi ja ahvenat ning vähe turba, nurgu, viidikat.
Kalastiku koosseisu järgi on Halliste jõgi ülemjooksul särje-ahvena ning kesk- ja alamjooksul särje-turva-haugi jõgi.
Jõevähk.
1996. a. üheski uurimislõigus jõevähki ei kohatud.

Raudna jõgi
Ihtüoloogilistel püükidel jõe kolmes lõigus 1996. a. juulis registreeriti sõõrsuuliik ojasilm ja 11 kalaliiki: jõeforell, haug, särg, teib, turb, lepamaim, viidikas, tippviidikas, rünt, trulling, luukarits. Kõigis kolmes uurimiskohas leiti haugi ja särge ning kahes uurimiskohas turba, lepamaimu ja viidikat. Ülejäänud kuut kalaliiki ja ojasilmu kohati ainult ühes lõigus. Kõigis uurimiskohtades oli kalastik mõõdukalt mitmekesine (5-7 liiki) ja kalu keskmisel hulgal.
Ülemjooksul Päri lõigus oli üle keskmise hulga lepamaimu, keskmisel hulgal trullingut, alla keskmise hulga jõeforelli ja haugi ning vähe särge, turba ja luukaritsat.Keskjooksul Tohvri lõigus oli keskmisel arvukusel särge, teibi ja viidikat ning vähe haugi ja turba. Alamjooksul Tõramaa lõigus saadi katsepüügil arvukalt särge, üle keskmise hulga lepamaimu, keskmisel arvul rünti, viidikat, tippviidikat ning alla keskmisel hulgal haugi.
Kalastiku praeguse koosseisu järgi on Raudna jõgi ülem- ja alamjooksul särje-haugi jõgi ning keskjooksul särje-teivi jõgi.
Jõevähk.
1996. a. üheski uurimislõigus jõevähki ei kohatud.

Reiu jõgi
Katsepüükidel jõe kuues lõigus registreeriti kaks sõõrsuu- ja 20 kalaliiki: jõesilm, ojasilm, jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, roosärg, rünt, viidikas, tippviidikas, vimb, koger, trulling, hink, luts, ogalik, ahven, kiisk, võldas. Jõeosades erines kalastiku liigirikkus ja koosseis ning kalade hulk suuresti.
Ülemjooksul oli jõgi suvel parajaveeline. Keskmisel hulgal oli särge, haugi, ahvenat, roosärge, lepamaimu ja võldast, alla keskmise hulga trullingut ning vähesel arvul turba ja lutsu. Kesk- ja alamjooksul oli jõgi soojaveeline. Väga arvukalt oli lepamaimu, trullingut ja võldast, keskmisel hulgal särge, ahvenat ja rünti, alla keskmise hulga turba ja roosärge ning vähe ojasilmu, haugi, viidikat, kiiska ja 1994. a. ka jõeforelli. 0+ vanusrühma isendite leidumine tõendab jõeforelli sigimist Tõitoja piirkonnas. Peedi lõigus oli kalu keskmisel hulgal ja leiti kuus liiki: üle keskmisel arvukusel lepamaimu, keskmisel arvukusel särge, trullingut ja võldast, alla keskmise hulga roosärge ja üksikuid hauge. Surju lõigus oli kalu samuti keskmisel hulgal, kuid kalastik üsna mitmekesine (8 liiki). Üle keskmise hulga oli särge, keskmisel arvukusel ahvenat, trullingut ja võldast ning vähe haugi, hinku ja lutsu.Alamjooksul Laadi koolme lõigus oli vool kiire, kalu väga rohkesti, kalastik silmapaistvalt liigirikas (15 liiki) ja selle koosseisus suures ülekaalus karpkalalaste sugukonna esindajad (10 liiki). Väga arvukalt leidus trullingut, arvukalt särge ja rünti, üle keskmise hulga turba ja tippviidikat, keskmisel hulgal haugi, teibi, viidikat, ahvenat, ogalikku ja võldast ning vähearvukalt säinast, vimba, kokre ja lepamaimu.
Reiu jõe kesk- ja alamjooks on ökoloogilistelt tingimustelt ja kalastiku koosseisult üsna tüüpiline ja produktiivne särje-turva jõgi.
Jõevähk.
1994. a. jõevähki ei leitud, 1989. a. oli vähki vähesel hulgal Tõitoja lõigus.

 

Jõgesid tutvustav materjal on lühendatult pärit EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi teaduri bioloogiadoktor Arvi Järvekülg koostatud monograafiast "Eesti jõed"; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.