matkad hinnakiri soovitus soomaa pildid ja jutud tellimine/kontakt
soomaa
Jõed
Pärnu jõgi
Navesti jõgi
Halliste jõgi
Raudna jõgi
Reiu jõgi
Kalamehe eri :)
Soomaa
 
saada sõbrale
avalehele
Raudna jõgi

Muud nimed: Viljandi, Sillavalla, Osju jõgi; alamjooksul ka: Kõpu jõgi, Lemmjõgi.
Üldandmed: Halliste jõe üks suuremaid lisajõgesid. Välja arvatud Pärnumaal asuv lühike suudme-eelne osa, paikneb Viljandimaa territooriumil. Omab suurt valgala ja mitut suurt lisajõge. EJOKN (1986) järgi algab Viljandi järvest ja suubub Halliste jõkke paremalt kaldalt 7,6 km kaugusel suudmest; pikkus 58 km, valgala 1140 km2.
Tähtsamad lisajõed:
Everti oja (pikkus 14 km, suubub vasakult kaldalt 56,5 km suudmest),
Sinialliku oja (pikkus 14 km, suubub vasakult kaldalt 54,6 km suudmest),
Kurika peakraav (pikkus 14 km, suubub paremalt kaldalt 45,0 km suudmest),
Vastemõisa oja (pikkus 12 km, suubub paremalt kaldalt 37,1 km suudmest),
Kõpu jõgi (pikkus 61 km, suubub vasakult kaldalt 33,2 km suudmest),
Uia oja (pikkus 16 km, suubub vasakult kaldalt 19,8 km suudmest),
Öördi peakraav (pikkus 13 km, suubub vasakult kaldalt 8,6 km suudmest),
Lemmjõgi (pikkus 41 km, suubub paremalt kaldalt 7,7 km suudmest) ja
Tõramaa jõgi (pikkus 20 km, suubub vasakult kaldalt 2,2 km suudmest).
Jõe ülemjooks paikneb Sakala kõrgustikul ning kesk-ja alamjooks Pärnu madalikul.
Jõe lähteks olev rohketoiteline Viljandi järv (nr. 828; pindala 155,0 ha) asub Viljandi linna kagupiiril, Sakala kõrgustiku keskosa läbivas sügavas Viljandi ürgorus. Raudna jõgi väljub Viljandi järve edelapoolsest (Orika) otsast ning voolab ülem- ja keskjooksul laias Viljandi ürgorus. Lähteosas suundub jõgi edelasse ja on madalvee ajal veevaene. Jõesäng on esimesel kilomeetril sirge magistraalkraavi kujuline ja edasi käänuline. Ürgoru 0,5-1 km laiune lamm on soine. Oru paremal nõlval asuvad väike Matapera küla ja liivakarjäärid ning vasakul nõlval mets. 3,5 km kaugusel lähtest, Ramsi aleviku kohal, ühineb jõgi vasakult, Loodi ürgorust tuleva allikalise Sinialliku ojaga. Ojasuubumiskohal käändub jõgi loodesse. Edasi muutuvad oru nõlvad kõrgeks, järsuks ja metsaseks. 2 km allavoolu paiknevad oru vasakul pervel Heimtali küla ja endise mõisa hooned.
Mõisast 2 km edasi ristub jõgi Viljandi-Kilingi-Nõmme maanteega; oru vasakul kaldal asub Raudna (endine Marna) ja paremal kaldal Päri küla. Maanteest allavoolu on ürgoru lammil 7-8 km pikkuselt kuivendatud kultuuriniidud ja jõgi voolab enam-vähem sirges kunstlikus sängis. Oru mõlemad kaldad on sillast alamal 4-5 km pikkuselt peaaegu lausaliselt põllustatud: paremal kaldal asuvad Alustre ja Riste ning vasakul kaldal Rihkama ja Puiatu küla väljad ja talud. Ristest peale algavad oru mõlemal kaldal metsad, vasakul kaldal vahelduvad metsad Väike-Kõpu ja Tohvri küla põldudega. Kultuuristatud orulamm lõpeb enne Väike-Kõpu küla, kus jõgi suundub lääneloodesse. Väike-Kõpu külast 2-3 km alamal asuva Tohvri küla kohal Viljandi ürgorg lõpeb. Jõgi läbib seal kitsas käänulises uurdeorus voolates ürgoru lävendi, ühineb paremalt suubuva Vastemõisa ojaga, käändub edelasse ja laskub Pärnu madalikule. Tohvrist alates kuni suudmeni voolab Raudna jõgi suurte metsade ja soode vahel, kus asustus peaaegu täielikult puudub. 4 km Tohvrist alamal, Osju talu kohal, suubub Raudna jõkke vasakult Kõpu jõgi. Seal puhandusorg lõpeb, jõgi pöörab uuesti loodesse ja voolab 6-7 km pikkuselt madalate kallase vahel umbes 0,8-1,5 km laial lagedal soisel luhal.
Jõesäng on siin väänlev ja silmusklev ning moodustab hulganisti luhaveekogusid. Jõudnud Valgeraba lõunaserva lähedusse, käändub jõgi lääneloodesse. Lai soine luht jõe kaldail asendub metsade ja kuivade, praeguseks enamasti võsastunud tamme-, kase- ja pärnapuisniitudega. Selles piirkonnas asusid jõe kaldail varem üksikud metsatalud (Tuhkja, Piilu, Sandra, Kuusekäära, Karuskose jt.), mis tänaseks hävinud, samuti mõned metsavahikohad. Uia oja suudmest alates voolab jõgi Valgeraba ja Öördi raba vahel olevas 3-4 km laiuses nõos loodesse ning teeb Sandra ja Kuusekäära vahel pikema looke põhja. Kuusekäära sillast 3 km alamal suubub Raudna jõkke paremalt Lemmjõgi e. Oksa jõgi. Raudna jõe, Kõpu jõe ja Lemmjõe suudme vahelist osa on sageli nimetatud Sillavalla jõeks, kuna iga sealse metsatalu kohal oli jõel pukksild. Lemmjõe suudme kohal jõuab Raudna jõgi Kuresoo raba lõunaservale ja pöördub läände. Lemmjõe suudmest kilomeeter allavoolu on jõel 300-400 m pikkune kivise põhjaga kiirevooluline lõik - Suuremurru kärestik, mis talvel ei külmu. Kärestikust 3 km edasi asub jõe paremal kaldal Karuskose metsavahimaja. Viimasest 1,5 km allavoolu ühineb Raudna jõgi vasakult suubuva Tõramaa jõega. Seejärel käändub jõgi loodesse, voolab läbi Kõpu-Tipu-Tori-Jõesuu maantee Meiekose silla alt ja suubub 2 km pärast, Riisa küla lõunapiiril, Halliste jõkke. Kevadel lumesulamise, harvem ka kestvate vihmasadude ajal sügisel või suvel tõuseb Raudna jõgi alamjooksu piirkonnas kallastest välja ja ujutab üle suured (kuni 100 km2) maa-alad.
Raudna jõgi on võrdlemisi väikese kaldega.
Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 41,9 m ja suudmes 17,4 m. Jõe langus on 24,5 m ja keskmine lang 0,42 m/km.
Lang on suhteliselt suur keskjooksul Nõrga oja ja Kõpu jõe suudme vahelises 8,5 km pikkuses löigus - keskmiselt 0,92 m/km (2 km pikkuses lõigus Tohvri külas koguni ca 2 m/km). Väga väike on lang alamjooksul Uia oja suubumiskohast kuni suudmeni: 19,8 km-l ainult 1,9 m ehk keskmiselt 0,10 m/km.
19. sajandi algul oli vesiveski Heimtali mõisas ja kaks vesiveskit Tohvri külas.
Ülemjooksul ümbritseb Raudna jõge suhteliselt tiheda asustusega kultuurmaastik. Kesk- ja alamjooksul voolab jõgi valdavalt suurte metsade ja soode vahel, kus asustus peaaegu puudub.
Kõlvikute jaotus jõe vesikonnas on A. Loopmanni (1979) andmeil järgmine: põld 35%, mets 40%, soo 9%, soostunud võsa ja heinamaa 15%.
Tohvri külast kuni Kõpu jõe suudmeni ning Uia oja suubumispaigast kuni suudmeni paikneb jõgi Soomaa rahvuspargi territooriumil.
Kalastik.

Ihtüoloogilistel püükidel jõe kolmes lõigus 1996. a. juulis registreeriti sõõrsuuliik ojasilm ja 11 kalaliiki: jõeforell, haug, särg, teib, turb, lepamaim, viidikas, tippviidikas, rünt, trulling, luukarits. Kõigis kolmes uurimiskohas leiti haugi ja särge ning kahes uurimiskohas turba, lepamaimu ja viidikat. Ülejäänud kuut kalaliiki ja ojasilmu kohati ainult ühes lõigus. Kõigis uurimiskohtades oli kalastik mõõdukalt mitmekesine (5-7 liiki) ja kalu keskmisel hulgal. Tähelpanuvääriv on võldase puudumine jões.
Ülemjooksul Päri lõigus oli üle keskmise hulga lepamaimu, keskmisel hulgal trullingut, alla keskmise hulga jõeforelli ja haugi ning vähe särge, turba ja luukaritsat; põhjaloomastiku proovis leidus ojasilmu vastseid. Keskjooksul Tohvri lõigus oli keskmisel arvukusel särge, teibi ja viidikat ning vähe haugi ja turba. Alamjooksul Tõramaa lõigus saadi katsepüügil arvukalt särge, üle keskmise hulga lepamaimu, keskmisel arvul rünti, viidikat, tippviidikat ning alla keskmisel hulgal haugi.
Kalastiku praeguse koosseisu järgi on Raudna jõgi ülem- ja alamjooksul särje-haugi jõgi ning keskjooksul särje-teivi jõgi.
Jõevähk. 1996. a. üheski uurimislõigus jõevähki ei kohatud.

 

Jõgesid tutvustav materjal on lühendatult pärit EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi teaduri bioloogiadoktor Arvi Järvekülg koostatud monograafiast "Eesti jõed"; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.