matkad hinnakiri soovitus soomaa pildid ja jutud tellimine/kontakt
soomaa
Jõed
Pärnu jõgi
Navesti jõgi
Halliste jõgi
Raudna jõgi
Reiu jõgi
Kalamehe eri :)
Soomaa
 
saada sõbrale
avalehele
Halliste jõgi

Muud nimed: Kariste jõgi.
Üldandmed: Navesti jõe suurim lisajõgi. Omab palju lisajõgesid ja väga suure valgala, mis moodustab peajõe omast 63%. Jõe ülemjooks ning kesk- ja alamjooksu ülemine osa asuvad Viljandimaal. Keskjooksu alumine osa ja enamus alamjooksu alumisest osast on Pärnumaa territooriumil ning jõe suudme-eelne osa Pärnu- ja Viljandimaa piiril. EJOKN (1986) järgi algab jõgi Karksi-Nuia linnast 3,5 km kagu pool ja suubub Navesti jõkke vasakult kaldalt 12,7 km kaugusel suudmest; pikkus 86 km, valgala 1900 km2.
Tähtsamad lisajõed:
Pöögle oja (pikkus 16 km, suubub vasakult kaldalt 70,9 km suudmest),
Lüütre oja (pikkus 17 km, suubub vasakult kaldalt 60,6 km suudmest),
Hendrikhansu oja (pikkus 18 km, suubub vasakult kaldalt 60,0 km suudmest),
Tõlla oja (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 52,8 km suudmest),
Pale jõgi (pikkus 25 km, suubub paremalt kaldalt 47,3 km suudmest),
Alva jõgi (pikkus 22 km, suubub vasakult kaldalt 44,3 km suudmest),
Pääsmaa oja (pikkus 14 km, suubub vasakult kaldalt 22,5 km suudmest),
Kikepera peakraav (pikkus 14 km, suubub vasakult kaldalt 20,0 km suudmest) ja
Raudna jõgi (pikkus 58 km, suubub paremalt kaldalt 7,6 km suudmest).
Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asetsevad Sakala kõrgustiku lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul.
Jõgi algab Ainja (Aine) mägedes paikneva Karksi-Halliste ürgoru sisesopist, nn. Kiini nõost. Jõe lätted asuvad Ainja külas Karksi-Nuia-Helme maanteest 200 m lõuna pool, Karksi kirikust 3,0 km kagu pool. Esimesel kilomeetril suundub jõgi läbi põldude ja metsatukkade loogeldes põhja poole ning käändub siis loodesse. 2 km alamal, olles möödunud oru vasakul pervel asuvast Kõvakülast, jõuab jõgi ürgoru sügavaimasse piirkonda, kus nõlvade körgus ulatub kuni 32 m-ni. Umbes 300 m laiuse, järskude veerudega oru vasakul kaldal asetseb Karksi-Nuia linn. Oru paremal kaldal asuvad 13. sajandil rajatud ja Põhjasõjas hävinud Karksi ordulinnuse varemed, Karksi kirik (ehitatud 1773-1778) ja Karksi alevik. Kiriku kõrval on jõel Linnaveski paisjärv (pindala 4,7 ha), sellest 100 m alamal 1973. a. valminud Karksi paisjärv (19 ha) ja 1,5 km alamal, Polli aleviku all, Kutsiku oja suudme juures, Saksaveski paisjärv (ca 3 ha). Selles piirkonnas lisandub jõkke vett ojadest ja ürgoru nõlval olevatest väiksematest allikatest, millest tuntuim on Jordani allikas. Pollist alamal org laieneb ja oru lamm muutub soiseks (Pöögle soo). Jõgi voolab käänulises sängis läbi soiste niitude ja võsa, ürgoru kaldad on kõikjal põllustatud. Jõgi pöörab lääneloodesse, möödub oru paremal kaldal paiknevatest Allaste, Pornuse ja Kaubi ning vasakul kaldal olevatest Leeli, Pöögle ja Põlde külast, ühinebPöögle ojaga ning jõuab 12-13 km alamal Abja-Paluoja linna põhjaserva lähedale. Linnast loode pool läbib jõgi ürgoru laiendis oleva üle 2 km pikkuse, kahest osast koosneva Kariste järve (57,5 ha). Järvest väljudes suundub jõgi loodesse. Oru vasakul kaldal algavad metsad, paremal kaldal paiknevad Rängle ja Vana-Kariste küla põllud. Vana-Karistest alamal algavad põllud ka oru paremal kaldal. Oru lai lamm muutub soiseks (Halliste soo) ning algab pikem süvendatud ja õgvendatud jõelõik. 7 km Vana-Karistest edasi jõuab jõgi Kamali külla, kus süvendatud säng lõpeb ja jõgi ühineb Tõlla ojaga. Kamalist peale jõeorg aheneb, vasakul kaldal algavad uuesti metsad, paremal kaldal vaheldub mets Rimmu küla põldudega. 6 km edasi, Kanakülas, ristub Halliste jõgi Kilingi-Nõmme-Viljandi maanteega. Sealt edasi laiuvad jõe mõlemal kaldal suured metsad, kohati on väiksemaid puisniite ja harva üksikuid talusid. Kanaküla sillast 2 km alamal, vasakult suubuva Alva jõega ühinemise kohas, käändub jõgi põhja. Jõesäng on looklev, paiguti silmusklev ning moodustab luhal kooldeid ja vanajõgesid. 2,5-3 km Alva jõe suubumiskohalt allavoolu, peaaegu inimtühja Reinse küla põhjapiiril, on jõel umbes poole kilomeetri pikkune kärestik - Vardja kosk. Ligi 20 km Kanakülast alamal, endises Kõpu-Halliste metsakülas, jõuab jõgi Öördi raba edelapiirile, väljub ürgorust ja pöörab loodesse. Laial luhal voolates läbib jõgi 4-5 km pärast Tipu küla. Edasi suundub jõgi madalate kallaste vahel läbi luhtade ja lodumetsade põhjaloodesse ning jõuab 10 km pärast Kikepera raba kirdepiirile. Seal käändub jõgi põhja, madalad kaldad asenduvad kõrgete ja järskudega ning jõgi voolab soistes segametsades ja puisniitudel, mis kevadise suurvee ja suurte vihmasadude ajal üle ujutatakse. 6-7 km alamal, Riisa küla lõunaservas, suubub Halliste jõkke paremalt suurim lisajõgi Raudna. Kilomeeter Raudna suubumispaigast edasi jõuab jõgi Riisa raba kaguserva alla ja käändub kirdesse. Sealt edasi voolab jõgi Riisa ja Kuresoo raba vahel 6,5 km pikkuselt, kuni Navesti jõkke suubumiseni Aesoo külas Rabasaare talu juures.
Halliste jõgi on mõõduka kaldega. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel -83,0 m ja suudmes 17,0 m. Jõe langus on -66,0 m ja keskmine lang 0,77 m/km. Lang on suurim ülemjooksul lähtest kuni Kutsiku oja suudmeni (7,4 km-l -33,0 m ehk 4,46 m/km) ja väga väike KõpuTipu külast kuni suudmeni (22,5 km-l 3,9 m ehk 0,17 m/km). Vesiveskid olid 20. sajandi esimesel poolel Halliste jõel Karksis Linnaveskil ja Saksaveskil, Abja mõisas, Kanakülas, Reinse külas Meosel ja Kõpu-Halliste külas Venesauna talus.
Jõe lähiümbrus on ülemjooksu piirkonnas ülekaalus põllustatud ja võrdlemisi tiheda asustusega. Kesk- ja alamjooksul voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega metsade ja soode.
Kõlvikute jaotus jõe valgalal on A. Loopmanni (1979) andmeil järgmine: põld 25%, mets 45%, soo 10%, soostunud võsa ja heinamaa 20%.
Kõpu-Halliste külast kuni suudmeni voolab jõgi Soomaa rahvuspargi territooriumil.
Vahemikus Pääsmaalt kuni Raudna jõe suudmeni on Halliste jõe lammil taimestikukaitseala.
Kalastik.
Ihtüoloogilistel püükidel jõe kuues lõigus tehti kindlaks ojasilmu ja järgmise 15 kalaliigi elunemine: haug, särg, teib, turb, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, trulling, luts, ahven, kiisk, võldas. Üsna suur oli karpkalalaste liikide arv - üheksa. Ainus jões üldlevinud liik särg oli enamasti ka kõige arvukam. Neljas jõelõigus leiti haugi, turba, lepamaimu ja viidikat ning kolmes lõigus tippviidikat, rünti, trullingut, ahvenat ja võldast.
Ülemjooksul Karksi paisjärvest alamal oli kalastik liigivaene. Leiti ainult kahte liiki: arvukalt särge ja vähe linaskit. Vana-Kariste lõigus oli kalu üle keskmise hulga ja leidus seitse liiki: väga arvukalt särge, arvukalt ahvenat, üle keskmise arvukuse rünti, keskmisel hulgal lepamaimu ning vähe turba, lutsu ja kiiska. Keskjooksul Kanaküla lõigus registreeritud kaheksast liigist oli trullingu arvukus väga suur, võldase ja lepamaimu oma suur ning haugi, särje, viidika, tippviidika ja ahvena arvukus keskmine. Kõige mitmekesisem (10 liiki) ja isendirohkem oli kalastik Reinse ja Tipu lõigus. Kiirevoolulises Reinse (Vardja kose) lõigus oli lepamaim samuti väga arvukas; arvukalt leidus särge, üle keskmise hulga tippviidikat ja võldast, keskmisel hulgal rünti, alla keskmisel hulgal teibi, turba, viidikat ja trullingut ning vähe haugi. Tipu lõigus oli arvukalt särge, viidikat ja tippviidikat, keskmisel hulgal lepamaimu ja võldast, alla keskmise hulga rünti ja trullingut ning vähe haugi, turba ja lutsu. Alamjooksul Riisa lõigus oli kalastik vähem mitmekesine (6 liiki) ja kalu alla keskmise hulga. Üle keskmise arvukuse leidus särge, keskmise hulga haugi ja ahvenat ning vähe turba, nurgu, viidikat.
Kalastiku koosseisu järgi on Halliste jõgi ülemjooksul särje-ahvena ning kesk- ja alamjooksul särje-turva-haugi jõgi.
Jõevähk. 1996. a. üheski uurimislõigus jõevähki ei kohatud.

 

Jõgesid tutvustav materjal on lühendatult pärit EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi teaduri bioloogiadoktor Arvi Järvekülg koostatud monograafiast "Eesti jõed"; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.