matkad hinnakiri soovitus soomaa pildid ja jutud tellimine/kontakt
soomaa
Jõed
Pärnu jõgi
Navesti jõgi
Halliste jõgi
Raudna jõgi
Reiu jõgi
Kalamehe eri :)
Soomaa
 
saada sõbrale
avalehele
Navesti jõgi

Muud nimed: Navaste jõgi. Vana nimi: Pala, Paala jõgi.
Üldandmed. Pärnu jõe pikim ja veerohkeim lisajõgi. Jõe ülemjooksu ülemine osa asub Järvamaal ning ülemjooksu alumine osa ja keskjooks Viljandimaal. Alamjooksu ülemine osa paikneb Viljandi- ja Pärnumaa piiril ja alamjooksu alumine osa Pärnumaal. Jõel on suur, laia lehviku kujuline valgala, mis lõunas ulatub kohati Läti piirini. EJOKN (1986) järgi algab jõgi Imavere külast 7 km põhjakirde pool ja suubub Pärnu jõkke vasakult kaldalt 38,0 km kaugusel suudmest; pikkus 100 km, valgala 3000 km2.
Tähtsamad lisajõed:
Järavere oja (pikkus 10 km, suubub paremalt kaldalt 85,4 km suudmest),
Räsna oja (pikkus 19 km, suubub vasakult kaldalt 78,0 km suudmest),
Retla jõgi (pikkus 18 km, suubub paremalt kaldalt 66,5 km suudmest),
Räpu jõgi (pikkus 21 km, suubub paremalt kaldalt 65,6 km suudmest),
Parika oja (pikkus 17 km, suubub vasakult kaldalt 63,2 km suudmest),
Tääksi oja (pikkus 12 km, suubub vasakult kaldalt 56,8 km suudmest),
Naelaoja (pikkus 9 km, suubub paremalt kaldalt 51,2 km suudmest),
Tipina oja (pikkus 8 km, suubub paremalt kaldalt 46,0 km suudmest),
Lõhavere oja (pikkus 18 km, suubub vasakult kaldalt 38,7 km suudmest),
Arjadi oja (pikkus 16 km, suubub vasakult kaldalt 28,9 km suudmest),
Saarjõgi (pikkus 38 km, suubub paremalt kaldalt 26,2 km suudmest),
Veneoja (pikkus 9 km, suubub paremalt kaldalt 14,4 km suudmest),
Halliste jõgi (pikkus 86 km, suubub vasakult kaldalt 12,7 km suudmest) ja
Siberi oja (pikkus 14 km, suubub paremalt kaldalt 5,3 km suudmest).
Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Võrtsjärve nõos ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe valgala hõlmab Kesk-Eesti tasandikku Pandivere körgustiku lõunajalami piirkonnas, suure osa Sakala kõrgustikust ning Pärnu madaliku soostunud lõunaosa. 63% Navesti jõe üldvalgalast moodustab suurima lisajõe Halliste valgala.
Jõe lähe asub Käsukonna ja Jalametsa küla vahel olevas Tamsi soos, Jalametsa küla Kivisilla talust 1,0 km loode pool. Ülemjooksul on jõe säng peaaegu kogu ulatuses süvendatud ja õgvendatud. Algusosas on jõgi veevaene. Esimesel kilomeetril suundub jõgi kraavitaolises sirges sängis läbi Tamsi soo lõunaedelasse. Väljunud soost (Uue-)Jalametsa küla põldude vahele, käändub jõgi algul lõunasse, umbes kilomeeter alamal lõunakagusse ja jõuab veel kilomeeter edasi Jalametsa (Vitsjärve) soo lääneserva. Seal pöörab jõgi lõunaedelasse, voolab esialgu piki sama soo piiri, seejärel läbi Imavere (endise Järavere) küla põldude ning ristub Tallinna-Tartu maanteega Paia teeristi lähedal. Edasi möödub jõgi Imavere küla keskusest lääne poolt. Imaverest 2 km allavoolu käänab jõgi lõunasse, teeb Taadikvere ja Eistvere küla vahel suure looke itta ja jõuab Eistvere soo lääneservale. Eistverest umbes 2 km alamal õgvendatud jõeosa lõpeb. Edasi suundub jõgi looklevas, madalate kallastega sängis läbi soiste metsade kagusse ja möödub Pilistvere alevikust ida poolt. Eistvere ja Pilistvere vahel lisandub jõkke rohkesti vett kaldaallikaist ja allikasoodest ning jõgi muutub palju veerikkamaks. 1990. aastail rajati nii Eistveres kui ka Pilistveres jõe allikalisele luhale väljavooluga tehisjärved. Pilistverest kuni Loopreni läbib jõgi vaheldumisi põllualasid ja metsatukki ning möödub Vitsjärve ja Rõstla külast. Loopre külas käändub jõgi edelasse ja voolab laial soisel lammil (algul piki Unakvere soo loodeserva ja seejarel Olustvere soos) suuri lookeid tehes samas üldsuunas ligikaudu 15 km, kuni Tääksi oja suubumispaigani. Seal pöördub jõgi lääneloodesse ning jõesäng on jälle süvendatud ja sirgendatud. 3-4 km edasi ristub jõgi Paia-Viljandi maanteega ja Lelle-Viljandi raudteega ning jõuab viimasest 1,5 km alamal Sakala kõrgustiku põhjajalamil paikneva Navesti küla alla. Navestist 4 km allavoolu, Tipina oja suudme ümbruses, muutuvad jõe kaldad kõrgemaks ja jõgi käändub lääneedelasse. Endise Julga talu kohal algab 1930. aastail paasaluspõhja süvendatud jõelõik. Edasi möödub jõgi vasakul kaldal olevast väikesest Paemurru ja paremal kaldal asuvast suuremast Jälevere külast ning jõuab 4 km pärast Suure-Jaani-Vändra maantee Vihiküla sillani. Sealt edasi kuni Kaansoo külani voolab jõgi metsade vahel ja jõe kaldal leidub vaid üksikuid talusid. Kilomeeter enne Kaansoo küla, Saarjõega ühinemise paigas, jõuab jõgi Kuresoo (Leetva) raba põhjaosa juurde. Edasi käändub jõgi kaarega ümber raba põhjaotsa edelasse ja voolab seejärel piki raba loodepiiri kuni Aesooni, möödudes paremal kaldal asuvatest Kaansoo, Leetva, Murru ja Raba külast. Aesoo külas ühineb Navesti jõgi vasakult suubuva Halliste jõega, jätkab voolu endises suunas Riisa raba põhjaserva pidi ja möödub Viidika külast. 5 km alamal, Tohera küla kohal, teeb jõgi sügava haagi põhja poole ning seejärel looke lõunasse Määranõmme küla alla, misjärel suubub (Tori-) Jõesuu külas Pärnu jõkke.
Ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas voolab Navesti jõgi vahelduvalt soises ja metsases ning põllustatud maastikus. Keskjooksu alumisest osast kuni suudmeni ümbritsevad jõge ülekaalus metsad ja rabad ning asustus on jõe kaldail enamasti hõre.
Navesti jõgi on mõõduka kaldega. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 72,2 m ja suudmes 12,0 m. Jõe langus on 60,2 m ja keskmine lang 0,60 m/krn. Lang on kõige suurem Jälevere sillast kuni Saarjõe suudmeni (15 km lõigus 17,7 m ehk 1,18 m/km) ja väga väike Retla jõe suubumispaigast kuni Jälevere sillani (25 km lõigus 3,4 m ehk 0,14 m/km).
1930. aastail oli jõel üheksa vesiveskit: Pilistveres, Unakveres, Turpsis, Jäleveres, Tammel (3 veskit), Aesoos ja Toheral.
Kõlvikute jaotus jõe valgalal on A. Loopmanni (1979) andmeil järgmine: põld 34%, mets 32%, soo 16%, soostunud võsa ja heinamaa 18%.
Kalastus
Ihtüoloogilisi püüke tehti Navesti jõel 1989. a. ja 1996. a. kokku 11 lõigus. Uuringutega tehti kindlaks sõõrsuu ojasilmu ja järgmise 18 kalaliigi elunemine jões: jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, lepamaim, rünt, viidi
kas, tippviidikas, latikas, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, kiisk, võldas.
Jõe piires varieerus kalastiku koosseis ja kalade hulk oluliselt. Ülemjooksul ja keskjooksu ülemises osas oli kalastik valdavalt liigivaene või mõõdukalt mitmekesine (4-7 liiki) ning kalade arvukus enamasti väike või keskmine. Keskjooksu alumises osas ja alamjooksul oli kalastik mitmekesine (10-13 liiki) ja jõgi peaaegu kõikjal kalarikas.
Navesti küla lõigus oli 1996. a. suvel seitse liiki: arvukalt särge, üle keskmise hulga viidikat, keskmisel hulgal tippviidikat, alla keskmise hulga haugi ja lepamaimu ning vähe turba ja säinast. Jälevere lõigus oli 1989. a. suvel kalastik liigirikas (12 liiki) ja kalu rohkesti. Väga arvukalt oli lepamaimu, arvukalt särge ja rünti, üle keskmise hulga turba, keskmisel hulgal viidikat, trullingut ja völdast ning vähe haugi, ahvenat, tippviidikat ja hinku. Vihiküla lõigus oli kalastik koosseisult kõige mitmekesisem (13 liiki) ja jõgi nii 1989. kui ka 1996. a. suvel väga kalarohke. Väga arvukalt leidus lepamaimu, arvukalt särge, trullingut, turba, tippviidikat, rünti, võldast, üle keskmise hulga viidikat ja haugi ning vähe teibi, lutsu ja ahvenat. 1996. a. oli Vihiküla lõigu püügis ka jõeforell. keda Navesti jõest varem pole leitud. Tegemist oli 0+ vanusrühma isenditega, mis tõendab jõeforelli sigimist kohapeal. Leetva lõigus 1989. a. suvel registreeritud kümnest liigist oli lepamaimu arvukus kõrge, särje arvukus üle keskmise, turva, ahvena, viidika, tippviidika, kiisa ja ründi arvukus keskmine ning haugi ja latika arvukus väike. Aesoo lõigus tehti 1989. ja 1996. a. uuringutega kindlaks 11 kalaliiki. Arvukalt leidus särge, viidikat ja tippviidikat; keskmisel hulgal turba, lepamaimu, rünti ja võldast ning vähe haugi, teibi, ahvenat ja trullingut.
Alamjooksul Tohera lõigus saadi 1989, ja 1996. a. püükides samuti 11 liiki kalu: arvukalt särge, üle keskmise hulga turba, keskmisel hulgal lepamaimu, viidikat, tippviidikat, trullingut ja võldast, alla keskmise arvu haugi ja ahvenat ning vähe säinast ja hinku.
Kalastiku praeguse koosseisu järgi on Navesti jõgi ülemjooksul särje-lutsu, ning kesk- ja alamjooksul särje-turva-haugi jõgi. Aastakümneid tagasi oli Navesti tuntud hea haugipüügi jõena, kuid ulatuslike süvendustööde tagajärjel on üleujutused jõe luhal peaaegu lakanud ning haugi kudemisolud halvenenud ja arvukus tugevasti vähenenud.
Jõevähk. 1996. a leiti jõevähki ainult ülemjooksul Loopre lõigus.

 

Jõgesid tutvustav materjal on lühendatult pärit EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi teaduri bioloogiadoktor Arvi Järvekülg koostatud monograafiast "Eesti jõed"; Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001.